Jaan Pelt (Tartu Observatoorium) tutvustab oma uurimistöö eredamaid momente ning jagab tudengitele soovitusi matemaatika õppimisel.

Eelmise aasta lõpus mõõtsid kaks seadet – üks ameerika ühes ääres, teine teises – peaaegu üheaegselt imenõrga võbina. “Üle neljakümne aasta kestnud pingutused kandsid lõpuks vilja – esimest korda mõõdeti gravitatsioonilisi laineid, mis olid olnud meie poole teel juba 1.3 miljardit aastat,” ütlen oma ettekande tutvustuseks.

Täna võtame selle aasta esimesel astronoomialoengul möödunud aasta olulisemad saavutused kokku.
Külas on Jaan Pelt, Laurits Leedjärv, Rain Kipper ja Tiit Sepp Tartu Observatooriumist. Juttu tuleb tähtedest, galaktikatest ja meie universumist laiemalt.

Astronoomialoengul on külas Tartu Observatooriumi töötajad Indrek Kolka, Lauri Juhan Liivamägi ja Jaan Laur ning arutelu juhib Jaan Pelt. “Juttu tuleb meie astronoomidele olulistest missioonidest Gaia ja Kepler, projektist, kus võrreldi erinevaid meetodeid kosmilise võrgustiku klassifitseerimiseks, kohaliku superparve piiride määramisest, gravitatsiooniliselt lõhestatud supernoova kujutistest ja muust,” võtab Jaan Pelt möödunud astronoomiaasta kokku.

Kohtumisõhtu astronoomidega on suurepärane algus uuele aastale tähetornis. Vastatud saavad küsimused näiteks selle kohta, millistes rahvusvahelistes teadusprojektides osalevad eesti astronoomid. Jutuks tuleb ka praegune – mõnevõrra stagneerunud – olukord maailma astronoomias. Samuti saab kuulda, kas silmapiiril on midagi sellist, mis võiks olulise läbimurrangu esile kutsuda,” avab tähetorni juhataja Viljar Valder kohtumisõhtu teemasid.
Kohtumisõhtu juhatavad sisse Tartu observatooriumi teadurid Tõnis Eenmäe, Elmo Tempel ja Antti Tamm lühiettekannetega, sellele järgneb vestlusring, mida modereerib Tartu observatooriumi juhtivteadur Jaan Pelt.

Selleks, et aru saada Päikeses, tähtedes, galaktikate tuumades ja ka suure paugu ajal toimunust ei piisa ainult maa-pealsetest ja orbitaalsetest teleskoopidest. Vahel tuleb vajalikud instrumendid paigutada sügavale maa alla, mere sügavustesse või igi-jäässe. Loengus räägingi sellest, kuidas see kõik käib ja mida sellistest uuringutest võib teada saada.

Astroloogid on sajandite vältel seletanud Maa peal toimuvat kasutades planeetide asendeid taevavõlvil. Astronoomidel on selles asjas muidugi oma seisukoht. Lihtsad arvutused näitavad, et kui planeetidel ongi mingi mõju maal toimuvale, siis on see tühine. Ootamatu on aga see, et astronoomide jaoks ei ole midagi üllatavat, kui jutuks tulevad väga kaugete täheparvede ja maise elu seosed. Osutub, et Päikese ja Maa teekond galaktilisel orbiidil on täis ootamatuid ohte.

Kohtumisõhtu astronoomidega on suurepärane algus uuele aastale tähetornis. Vastatud saavad küsimused näiteks selle kohta, kas esimene “tõeline” Maa sarnane planeet avastatakse tõesti juba sel aastal ja kas kosmosemissioon Planck muudab meie arusaama Universumist . Jutuks tuleb ka marsikulguri Curiosity missioon, mis otsib vett ja elu punasel planeedil. Samuti saab kuulda, kas sel aastal saab selgemaks tumeaine päritolu” Kohtumisõhtu juhatavad sisse Tartu Observatooriumi teadurid Taavi Tuvikene, Elmo Tempel ja Antti Tamm lühiettekannetega, sellele järgneb vestlusring, mida modereerib Tartu Observatooriumi juhtivteadur Jaan Pelt ning kõigil astronoomiahuvilistel on võimalik esitada küsimusi.

Luuletaja Kontra esitatud küsimusest inspireeritud ettekanne veest.

Iseorganiseeruv kriitilisus  (self-organized criticality).