Loodus- ja täppisteaduste valdkond toob tänasel päeval Tartu Ülikoolile palju kuulsust ja sellega seotakse meie riigi ja majanduse jaoks suuri lootusi. Saja aasta eest polnud asi hoopiski nii, siis olid esiplaanil humanitaarsed rahvusteadused. Loodus- ja tehnikateaduste võidukäik algas 1960. aastatest, ja just siis said alguse mõned tänini esiplaanil olevad alad nagu geenitehnoloogia või biofüüsika. Nagu varasematelgi sajanditel on Tartu Ülikooli edulood seotud interdistsiplinaarsusega – ülikool lihtsalt on piisavalt väike ja mitmekülgne.

• 00:00 – 01:11 Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)
• 01:11 – 07:08 Avasõnad – TÜ rektor Volli Kalm
• 07:08 – 07:30 Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)
• 07:30 – 43:58 Erki Tammiksaar (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut). Kunas tuleb meie loodusteadustel kätte see oodatud suur arenemishoog?
• 00:43:58 – 01:16:50 Jaan Pelt (Tartu observatoorium). Kas astronoomia on Eestis rahvusteadus?
• 01:16:50 – 01:47:12 Margus Maidla (teadusajakirjanik). Konjuktuursus teaduses – Tartu Ülikooli täppis- ja loodusteaduste näitel
• 01:47:12 – 01:49:03 Peeter Müürsepp (TTÜ Õiguse instituut )
• 01:49:03 – 02:10:03 Leo Võhandu (TTÜ tarkvarateaduse instituut), Biofüüsika labori ja biofüüsika õppimisvõimaluste saamislugu Tartu Riiklikus Ülikoolis
• 02:10:03 – 02:19:04 Leo-Henn Humal (Humal elektroonika OÜ). Biofüüsika labori ja biofüüsika õppimisvõimaluste saamislugu Tartu Riiklikus Ülikoolis
• 02:19:04 – 02:49:15 Peeter Loog, Kersti Jagomägi, Rein Raamat, Jaak Talts (TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituut), Füsioloogiliste protsesside uurimise ja modelleerimise arendused biofüüsika laboris
• 02:49:15 – 03:21:20 Toomas Karu (TÜ Meditsiiniteaduste valdkond), Leo-Henn Humal (Humal elektroonika OÜ), Jüri Vedru (TÜ Füüsika instituut). Spordimeditsiini kateeder ja on-line digiajastu algus
• 03:21:20 – 03:51:08 Kalle Kepler, Siim Aid, Arved Vain, Jüri Vedru (TÜ Füüsika instituut). Meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika tulek Tartu Ülikooli õppekavade hulka
• 03:51:08 – 03:51:37 Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)
• 03:51:37 – 04:26:03 Peeter Hõrak (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut), Markus Valge (TÜ loomaökoloogia õppetooli doktorant). Inimkeha kui infokandja: Juhan Auli pärandi aegadeülene tähtsus
• 04:26:03 – 04:55:44 Peeter Müürsepp (TTÜ Õiguse instituut ). Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis
• 04:55:44 – 05:17:08 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi nr 45 esitlus, Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)

Jaan Pelt kõneleb 1. aasta tudengitele lünkadega aegridadest ja matemaatikast

Aasta esimene astronoomialoeng, 17. jaanuaril kell 18.15 võtab kokku eelmise aasta tähtsamad sündmused ja uudised nii astronoomias kui ka kosmoseteaduses. Vestlusõhtul arutletakse ka alanud aasta võimalike olulisemate märksõnade üle. Vestlusringis osalevad traditsiooniliselt Tartu Observatooriumi töötajad.
Õhtut juhib tähefüüsika juhtivteadur Jaan Pelt. Uuematest arengutest tähefüüsika vallas räägib teadur Anna Aret. Galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna vanemteadur Urmas Haud viib meid kurssi galaktikafüüsika vallas toimuvaga ning kõneleb ka vesinikupilvedest galaktikas. Juhtivteadur Enn Saar toob meieni kuumemad teemad kosmoloogia ja kosmograafia vallas.

Jaan Pelt (Tartu Observatoorium) tutvustab oma uurimistöö eredamaid momente ning jagab tudengitele soovitusi matemaatika õppimisel.

Eelmise aasta lõpus mõõtsid kaks seadet – üks ameerika ühes ääres, teine teises – peaaegu üheaegselt imenõrga võbina. “Üle neljakümne aasta kestnud pingutused kandsid lõpuks vilja – esimest korda mõõdeti gravitatsioonilisi laineid, mis olid olnud meie poole teel juba 1.3 miljardit aastat,” ütlen oma ettekande tutvustuseks.

Täna võtame selle aasta esimesel astronoomialoengul möödunud aasta olulisemad saavutused kokku.
Külas on Jaan Pelt, Laurits Leedjärv, Rain Kipper ja Tiit Sepp Tartu Observatooriumist. Juttu tuleb tähtedest, galaktikatest ja meie universumist laiemalt.

Astronoomialoengul on külas Tartu Observatooriumi töötajad Indrek Kolka, Lauri Juhan Liivamägi ja Jaan Laur ning arutelu juhib Jaan Pelt. “Juttu tuleb meie astronoomidele olulistest missioonidest Gaia ja Kepler, projektist, kus võrreldi erinevaid meetodeid kosmilise võrgustiku klassifitseerimiseks, kohaliku superparve piiride määramisest, gravitatsiooniliselt lõhestatud supernoova kujutistest ja muust,” võtab Jaan Pelt möödunud astronoomiaasta kokku.

Kohtumisõhtu astronoomidega on suurepärane algus uuele aastale tähetornis. Vastatud saavad küsimused näiteks selle kohta, millistes rahvusvahelistes teadusprojektides osalevad eesti astronoomid. Jutuks tuleb ka praegune – mõnevõrra stagneerunud – olukord maailma astronoomias. Samuti saab kuulda, kas silmapiiril on midagi sellist, mis võiks olulise läbimurrangu esile kutsuda,” avab tähetorni juhataja Viljar Valder kohtumisõhtu teemasid.
Kohtumisõhtu juhatavad sisse Tartu observatooriumi teadurid Tõnis Eenmäe, Elmo Tempel ja Antti Tamm lühiettekannetega, sellele järgneb vestlusring, mida modereerib Tartu observatooriumi juhtivteadur Jaan Pelt.

Selleks, et aru saada Päikeses, tähtedes, galaktikate tuumades ja ka suure paugu ajal toimunust ei piisa ainult maa-pealsetest ja orbitaalsetest teleskoopidest. Vahel tuleb vajalikud instrumendid paigutada sügavale maa alla, mere sügavustesse või igi-jäässe. Loengus räägingi sellest, kuidas see kõik käib ja mida sellistest uuringutest võib teada saada.

Astroloogid on sajandite vältel seletanud Maa peal toimuvat kasutades planeetide asendeid taevavõlvil. Astronoomidel on selles asjas muidugi oma seisukoht. Lihtsad arvutused näitavad, et kui planeetidel ongi mingi mõju maal toimuvale, siis on see tühine. Ootamatu on aga see, et astronoomide jaoks ei ole midagi üllatavat, kui jutuks tulevad väga kaugete täheparvede ja maise elu seosed. Osutub, et Päikese ja Maa teekond galaktilisel orbiidil on täis ootamatuid ohte.