
Selle kalendriaasta viimane astronoomialoeng (17. detsembril 2024) rääkis astronoomiahuvilistele kõige vanematest inimestest ning kõige vanematest tähtedest.
Selle kalendriaasta viimane astronoomialoeng (17. detsembril 2024) rääkis astronoomiahuvilistele kõige vanematest inimestest ning kõige vanematest tähtedest.
Kuidas teeb tänapäeva teadus võimalikuks tehnika arengu, arutleb teadlase kommentaaris Tallinna tehnikaülikooli teadusfilosoof Peeter Müürsepp.
Kuhu kaob Päikese aktiivsus aeg-ajalt peitu, seda on aidanud uurida ja välja selgitada Tartu Observatooriumi astrofüüsik Jaan Pelt. Ettevõtja ja tarkvarainsener Priit Salumaa räägib lähemalt Tartus toimunud kosmosetehnoloogia häkatonist ehk arendusnädalavahetusest.
Peeter Müürsepp – 01.03
Jaan Pelt – 09.26
Priit Salumaa – 30.08
Astronoom Jaan Pelt peab loengu, kus tuleb juttu sellest, kuidas tehistaip aitab teadlastel töödelda ja interpreteerida astronoomilisi andmeid, olgu nendeks siis Galileo Galilei joonistused või suured taevaülevaated.
Seekord räägib astronoom Jaan Pelt sellest, kuidas me saame teada, kui kiiresti tähed pöörlevad ja kuidas nende pöörlemine on seotud aja kuluga ning mis on nn gürokronoloogia.
2020.aasta esimesel astronoomialoengul räägiti 2019.aasta olulisematest uudistest kosmoloogias, tähefüüsikas, eksoplaneetide otsingutes jne. Mööda ei saanud ka Nobeli füüsikapreemiast. Samuti anti väike ettevaade tulevikku.
Loengul kõnelesid Tartu Observatooriumi astronoomid Juhan Liivamägi ja Jaan Pelt. Vestlust modereeris Laurits Leedjärv.
Taimed ja loomad vajavad eluks soojust, valgust, puhast vett ja õhku. Kuidas on aga lugu nende asjadega päikesesüsteemist väljaspool asuvatel planeetidel? Kas saame kunagi teada?
Möödunud aasta huvitavamatest astronoomiasündmustest räägivad Tartu Observatooriumi teadlased Maarja Kruuse, Teet Kuutma ja Laurits Leedjärv. Vestlust modereerib Jaan Pelt.
23. novembril tähistab Tartu observatoorium ülikooli aulas sümpoosioniga maailmakuulsa astronoomi, Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku 125. sünniaastapäeva.
Sümpoosionil käsitletakse Öpiku teaduspärandi olulisemaid tahke, heidetakse pilk tema töömeetoditesse ja esitatakse isiklikke mälestuskilde. Mitmekülgselt andeka Öpiku kirjutatud muusikapalu tulevad esitama Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased. Öpik oli üks kaheteistkümnest Eesti Teaduste Akadeemia asutajaliikmest ja on valitud Eesti 20. sajandi suurkujude hulka. Tema põhiline teadustöö valmis Tartu tähetornis, hiljem ka Armagh’ observatooriumis Iirimaal. Paljude astronoomiliste teemade hulgas uuris ta Andromeeda udukogu kaugust, tähtede evolutsiooni ja Päikesesüsteemi, olles sageli oma ajast ees. Öpik oli andekas ka muusikas: ta komponeeris ning mängis suurepäraselt klaverit.
Tartu tähetorn avab uue astronoomialoengute hooaja külalistega Tartu Observatooriumist, kes vanemteadur Jaan Pelti juhatusel võtavad kokku möödunud astronoomia-aasta olulisemad arengud Eesti astronoomide vaatenurgast. Kas seekord on jutuks gravitatsioonilained või eksoplaneedid või hoopis midagi kolmandat?