Astronoom Jaan Pelt peab loengu, kus tuleb juttu sellest, kuidas tehistaip aitab teadlastel töödelda ja interpreteerida astronoomilisi andmeid, olgu nendeks siis Galileo Galilei joonistused või suured taevaülevaated.
Seekord räägib astronoom Jaan Pelt sellest, kuidas me saame teada, kui kiiresti tähed pöörlevad ja kuidas nende pöörlemine on seotud aja kuluga ning mis on nn gürokronoloogia.
2020.aasta esimesel astronoomialoengul räägiti 2019.aasta olulisematest uudistest kosmoloogias, tähefüüsikas, eksoplaneetide otsingutes jne. Mööda ei saanud ka Nobeli füüsikapreemiast. Samuti anti väike ettevaade tulevikku.
Loengul kõnelesid Tartu Observatooriumi astronoomid Juhan Liivamägi ja Jaan Pelt. Vestlust modereeris Laurits Leedjärv.
Taimed ja loomad vajavad eluks soojust, valgust, puhast vett ja õhku. Kuidas on aga lugu nende asjadega päikesesüsteemist väljaspool asuvatel planeetidel? Kas saame kunagi teada?
Möödunud aasta huvitavamatest astronoomiasündmustest räägivad Tartu Observatooriumi teadlased Maarja Kruuse, Teet Kuutma ja Laurits Leedjärv. Vestlust modereerib Jaan Pelt.
23. novembril tähistab Tartu observatoorium ülikooli aulas sümpoosioniga maailmakuulsa astronoomi, Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku 125. sünniaastapäeva.
Sümpoosionil käsitletakse Öpiku teaduspärandi olulisemaid tahke, heidetakse pilk tema töömeetoditesse ja esitatakse isiklikke mälestuskilde. Mitmekülgselt andeka Öpiku kirjutatud muusikapalu tulevad esitama Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased. Öpik oli üks kaheteistkümnest Eesti Teaduste Akadeemia asutajaliikmest ja on valitud Eesti 20. sajandi suurkujude hulka. Tema põhiline teadustöö valmis Tartu tähetornis, hiljem ka Armagh’ observatooriumis Iirimaal. Paljude astronoomiliste teemade hulgas uuris ta Andromeeda udukogu kaugust, tähtede evolutsiooni ja Päikesesüsteemi, olles sageli oma ajast ees. Öpik oli andekas ka muusikas: ta komponeeris ning mängis suurepäraselt klaverit.
Tartu tähetorn avab uue astronoomialoengute hooaja külalistega Tartu Observatooriumist, kes vanemteadur Jaan Pelti juhatusel võtavad kokku möödunud astronoomia-aasta olulisemad arengud Eesti astronoomide vaatenurgast. Kas seekord on jutuks gravitatsioonilained või eksoplaneedid või hoopis midagi kolmandat?
Loodus- ja täppisteaduste valdkond toob tänasel päeval Tartu Ülikoolile palju kuulsust ja sellega seotakse meie riigi ja majanduse jaoks suuri lootusi. Saja aasta eest polnud asi hoopiski nii, siis olid esiplaanil humanitaarsed rahvusteadused. Loodus- ja tehnikateaduste võidukäik algas 1960. aastatest, ja just siis said alguse mõned tänini esiplaanil olevad alad nagu geenitehnoloogia või biofüüsika. Nagu varasematelgi sajanditel on Tartu Ülikooli edulood seotud interdistsiplinaarsusega – ülikool lihtsalt on piisavalt väike ja mitmekülgne.
Jaan Pelt kõneleb 1. aasta tudengitele lünkadega aegridadest ja matemaatikast
Aasta esimene astronoomialoeng, 17. jaanuaril kell 18.15 võtab kokku eelmise aasta tähtsamad sündmused ja uudised nii astronoomias kui ka kosmoseteaduses. Vestlusõhtul arutletakse ka alanud aasta võimalike olulisemate märksõnade üle. Vestlusringis osalevad traditsiooniliselt Tartu Observatooriumi töötajad.
Õhtut juhib tähefüüsika juhtivteadur Jaan Pelt. Uuematest arengutest tähefüüsika vallas räägib teadur Anna Aret. Galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna vanemteadur Urmas Haud viib meid kurssi galaktikafüüsika vallas toimuvaga ning kõneleb ka vesinikupilvedest galaktikas. Juhtivteadur Enn Saar toob meieni kuumemad teemad kosmoloogia ja kosmograafia vallas.