Kuidas sajad astronoomid kasutavad viit tuhandet robotit ja “metsa” selleks, et kätte leida 6-8 arvu. Ja mis sellest kõike järeldada võib?

Selle kalendriaasta viimane astronoomialoeng (17. detsembril 2024) rääkis astronoomiahuvilistele kõige vanematest inimestest ning kõige vanematest tähtedest.

Astronoom Jaan Pelt peab loengu, kus tuleb juttu sellest, kuidas tehistaip aitab teadlastel töödelda ja interpreteerida astronoomilisi andmeid, olgu nendeks siis Galileo Galilei joonistused või suured taevaülevaated.

Seekord räägib astronoom Jaan Pelt sellest, kuidas me saame teada, kui kiiresti tähed pöörlevad ja kuidas nende pöörlemine on seotud aja kuluga ning mis on nn gürokronoloogia.

2020.aasta esimesel astronoomialoengul räägiti 2019.aasta olulisematest uudistest kosmoloogias, tähefüüsikas, eksoplaneetide otsingutes jne. Mööda ei saanud ka Nobeli füüsikapreemiast. Samuti anti väike ettevaade tulevikku.
Loengul kõnelesid Tartu Observatooriumi astronoomid Juhan Liivamägi ja Jaan Pelt. Vestlust modereeris Laurits Leedjärv.

Taimed ja loomad vajavad eluks soojust, valgust, puhast vett ja õhku. Kuidas on aga lugu nende asjadega päikesesüsteemist väljaspool asuvatel planeetidel? Kas saame kunagi teada?

Möödunud aasta huvitavamatest astronoomiasündmustest räägivad Tartu Observatooriumi teadlased Maarja Kruuse, Teet Kuutma ja Laurits Leedjärv. Vestlust modereerib Jaan Pelt.

23. novembril tähistab Tartu observatoorium ülikooli aulas sümpoosioniga maailmakuulsa astronoomi, Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku 125. sünniaastapäeva.
Sümpoosionil käsitletakse Öpiku teaduspärandi olulisemaid tahke, heidetakse pilk tema töömeetoditesse ja esitatakse isiklikke mälestuskilde. Mitmekülgselt andeka Öpiku kirjutatud muusikapalu tulevad esitama Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased. Öpik oli üks kaheteistkümnest Eesti Teaduste Akadeemia asutajaliikmest ja on valitud Eesti 20. sajandi suurkujude hulka. Tema põhiline teadustöö valmis Tartu tähetornis, hiljem ka Armagh’ observatooriumis Iirimaal. Paljude astronoomiliste teemade hulgas uuris ta Andromeeda udukogu kaugust, tähtede evolutsiooni ja Päikesesüsteemi, olles sageli oma ajast ees. Öpik oli andekas ka muusikas: ta komponeeris ning mängis suurepäraselt klaverit.

• Avasõnad
• Öpik oma ja meie ajas: lühike elulugu ja niidid tänapäeva – Laurits Leedjärv
• Matemaatiline statistika ja meteooride loendamine – Jaan Pelt
• Öpiku kompuuter – Lea Leppik
• Muusikaline vahepala
• Tähtede energiaallikad – Tõnu Viik
• Andromeeda udu kauguse mõõtmine ja välisgalaktiline astronoomia – Peeter Tenjes
• Muusikaline vahepala
• Isiklikud mälestused – Jaan Einasto

Tartu tähetorn avab  uue astronoomialoengute hooaja külalistega Tartu Observatooriumist, kes vanemteadur Jaan Pelti juhatusel võtavad kokku möödunud astronoomia-aasta olulisemad arengud Eesti astronoomide vaatenurgast. Kas seekord on jutuks gravitatsioonilained või eksoplaneedid või hoopis midagi kolmandat?

Loodus- ja täppisteaduste valdkond toob tänasel päeval Tartu Ülikoolile palju kuulsust ja sellega seotakse meie riigi ja majanduse jaoks suuri lootusi. Saja aasta eest polnud asi hoopiski nii, siis olid esiplaanil humanitaarsed rahvusteadused. Loodus- ja tehnikateaduste võidukäik algas 1960. aastatest, ja just siis said alguse mõned tänini esiplaanil olevad alad nagu geenitehnoloogia või biofüüsika. Nagu varasematelgi sajanditel on Tartu Ülikooli edulood seotud interdistsiplinaarsusega – ülikool lihtsalt on piisavalt väike ja mitmekülgne.

• 00:00 – 01:11 Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)
• 01:11 – 07:08 Avasõnad – TÜ rektor Volli Kalm
• 07:08 – 07:30 Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)
• 07:30 – 43:58 Erki Tammiksaar (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut). Kunas tuleb meie loodusteadustel kätte see oodatud suur arenemishoog?
• 00:43:58 – 01:16:50 Jaan Pelt (Tartu observatoorium). Kas astronoomia on Eestis rahvusteadus?
• 01:16:50 – 01:47:12 Margus Maidla (teadusajakirjanik). Konjuktuursus teaduses – Tartu Ülikooli täppis- ja loodusteaduste näitel
• 01:47:12 – 01:49:03 Peeter Müürsepp (TTÜ Õiguse instituut )
• 01:49:03 – 02:10:03 Leo Võhandu (TTÜ tarkvarateaduse instituut), Biofüüsika labori ja biofüüsika õppimisvõimaluste saamislugu Tartu Riiklikus Ülikoolis
• 02:10:03 – 02:19:04 Leo-Henn Humal (Humal elektroonika OÜ). Biofüüsika labori ja biofüüsika õppimisvõimaluste saamislugu Tartu Riiklikus Ülikoolis
• 02:19:04 – 02:49:15 Peeter Loog, Kersti Jagomägi, Rein Raamat, Jaak Talts (TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituut), Füsioloogiliste protsesside uurimise ja modelleerimise arendused biofüüsika laboris
• 02:49:15 – 03:21:20 Toomas Karu (TÜ Meditsiiniteaduste valdkond), Leo-Henn Humal (Humal elektroonika OÜ), Jüri Vedru (TÜ Füüsika instituut). Spordimeditsiini kateeder ja on-line digiajastu algus
• 03:21:20 – 03:51:08 Kalle Kepler, Siim Aid, Arved Vain, Jüri Vedru (TÜ Füüsika instituut). Meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika tulek Tartu Ülikooli õppekavade hulka
• 03:51:08 – 03:51:37 Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)
• 03:51:37 – 04:26:03 Peeter Hõrak (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut), Markus Valge (TÜ loomaökoloogia õppetooli doktorant). Inimkeha kui infokandja: Juhan Auli pärandi aegadeülene tähtsus
• 04:26:03 – 04:55:44 Peeter Müürsepp (TTÜ Õiguse instituut ). Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis
• 04:55:44 – 05:17:08 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi nr 45 esitlus, Lea Leppik (Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor)