
Näputäis pilte 2024. aasta esimesest poolest. Ei midagi erilist.
Näputäis pilte 2024. aasta esimesest poolest. Ei midagi erilist.
Astronoom Jaan Pelt peab loengu, kus tuleb juttu sellest, kuidas tehistaip aitab teadlastel töödelda ja interpreteerida astronoomilisi andmeid, olgu nendeks siis Galileo Galilei joonistused või suured taevaülevaated.
Mõned pildid 2023/2024 sügistalvest. Uued tegelased on händkakk, kobras ja vesirott, muidu tavaline rahvas, tavalised vaated.
Hüpertahukas on kaks astmes 24 astmes 1048576 punkti, igale punktile vastab pilt. Nende piltide hulgas on siis kõik, mis seni joonistatud, maalitud või kraabitud. Pluss kõik pildid, mis kunagi hiljem saavad joonistatud, maalitud või kraabitud. AI-le antud juhiste abil püüan leida punkte, mille ümbruses on inimesed varem toimetanud, lisades midagi ka enda poolt. See on nagu ringikolistamine inimkonna supermälus, vestlus olnuga.
Veel natuke seentest ja muust.
AI genereeritud fantaasiamaa. Bing Create, Topaz Photo AI ja Adobe Lightroom seade. Tüüpiline prompt: “Claude Lorrain style forest with mushrooms and onlookers. Light from right.”
Pildirida nähtud loomadest ja lindudest Tõravere ümbruses.
Seekord räägib astronoom Jaan Pelt sellest, kuidas me saame teada, kui kiiresti tähed pöörlevad ja kuidas nende pöörlemine on seotud aja kuluga ning mis on nn gürokronoloogia.
Mõned meenutused minu jaoks väga kuumast ilmast. Seekord siis raudlinnud.
Keda sellel sügisel näha sai?