FB rühmades üles seatud pildid. (Rohkem selleks, et endal meeles oleks). Klõps teeb suuremaks.
Pictures uploaded to the FB groups. (Click to enlarge).
Ülestõusmisepüha hommik.
Mõtlik tihane kevades.
Kultuurmaastik.
Täpselt aasta tagasi tuli päike lõpuks välja. Vaatame, kuidas läheb täna.
Vastselt küntud maa. Tänane hommik võis maa-alustele üksjagu ehmatav olla.
Paistab hea pildiaasta tulema. Esimene pilk välja, ja näe, sõber sireli ladvas. Metsa minnes, teine sõber käbiga vaatamas. Soovin kõigile (eks muud on juba soovitud) – lühikest säriaega ja madalt ISO!
Natuke värve halli ilma. Tund aega tagasi Tõravere aiamaal. Järsku oskab keegi nime panna? Määrajast ei osanud leida.
Huvitav, kas see sell peseb ennast Arieli või Persiliga? (Tõravere pargis, just praegu.)
Õhtune askeldaja.
Kiikriga vaatamise kauguselt sai näha siidisabasid (vt. kommentaar). Olid ja kadusid. Lohutuseks otsisin välja eelmise aasta pildi.
Halli päeva 50 varjundit.
Metsas on praegu üsna vaikne. Üks sõber nuuskis midagi rohu seest, nägi mind…ja läinud ta oli.
Miks mõned küll nii suured on?
Valgus teisel kaldal.
Väga elavad tegelased, need admiralid. Püüdsin neid pildile saada terve nädala. Aga näe, tänases õhtuvalguses, käitusid nagu tõelised modellid.
Üks kolmest õest-vennast kes täna Mosinal peitust mängisid.
Värvipilt.
Uskuge mind, ta oli vähemalt nii suur!
Sügisene nõgeseliblikas?
Amps… (ei ütle kus).
Väike, aga tubli. Linavästriku järeletulija Tõraveres.
Varahommikune pastell.
Varahommikune pastell.
Naljakas asi. Suur-kapsaliblikas on meil siin kõige tavalisem tegelane. Aga ometi ei ole mul õnnestunud temast tiivad lahti pilti saada. Kui maandub, siis tiivad klõps kinni. Lend on väga rahmeldav, lennult ka ei saa.
Tark lind.
Kuigi tavaline, siis meeldiv kohtumine ikka. Päeva-paabusilm Elva jõe kaldapuhmas.
Lõpuks ometi! Ma ei teadnudki, et ta nii suur on ja pika londiga.
Ooops!
Üks maikuu hommik tuli meelde. Vaade Elva suunas.
Õpivad ka külma ilmaga.
No nii, Mosina peres on neid kuus. Kaks tüdrukut ja neli poissi. Või hoopis neli tüdrukut ja kaks poissi?
Ei mahu korraga hästi vaatama.
Ootab.
Kas sobib?
Tähelepanek: pääsukesed kasutavad oma saba nagu tagumisi jalgu.
Kui lauldi Sanctust, siis taamal oli nii…
Särasilmad.
Mukri raba värvid.
Pilved siinpool vikerkaart. Just praegu,
Vihitaja veest toitu hankimas (Tõravere tammil).
Leidis ka koha poseerimiseks!
Luhatäpik (täna). Tänud Siljale!
Lepalinnul on laulud selged.
Praktiliselt öösel tehtud, veidi kare sellepärast. Järsku on keegi varem kohanud ja teab nimegi?
Sõtka pere noored. Tõravere silla kandis.
Eesti noored.
Kuuma ilmaga tilk jahedamat. Vihitaja Tõravere tammi lähedal.
Laulurästast väiksem, aga kes? (Meeri tee ääres, täna hommikul).
Kaks klassikut Mosina tee ääres.
Kaks “helikopterit”, (kaks pilti kõrvuti, koos on võimatu pildi peale saada).
Peidus.
Kõrvetava päikese eest on raske varju leida.
Vesineitsik (inglise keeles Beautiful Demoiselle).
Ei tea, kas naabertiiki ikka kostab?
Anna käppa ka!
Varahommikused briljandid.
Ülestõusmine.
Õhtune kaasteeline.
Suutäis ootajatele.
Udu jõe kohal.
Udu jõe kohal.
Segamets madalas valguses.
Läti rahvuslind valitud taustal.
Kell viis täna hommikul. Peab hästi vaikne olema.
Metsvint tagant vaadates. Ootamatud värvid.
Linavästrik Tõravere tammi kividel. Täna.
Kevadine hetk.
Veider paar.
Lasteaed Espoos (mai 2016). Head emadepäeva!
Linavästrik õhtul.
Kärbsenäpp Tõraveres. Minu jaoks esmakohtumine.
Puukoristaja koristab puud.
Õhtul tuli päike välja ja lisas omad värvid.
Põldvarblane akna taga.
Hommikutervitus Tõraverest! HU-KUU-KU-HRUU-KU!
Päikese käes nokk lausa punane. Kajakas Tõravere tiigi kohal.
Haned küll, aga mis liiki? Minu raamatus nii laiade rinnatriipudega hanesid ei ole.
Tagumise jala ümber on juba üksjagu korjatud.
Maagiline aed. (Thomas Kinkade 4x “cover”).
Vahel on inimestest midagi kasu ka.
Suurnokk-vint? Pole varem kohtunud.
Äratuskella pole vaja. (Metsvint täna hommikul.)
Veel üks hommikune kohtumine. Pasknäär.
Emanda hommikune soeng. Jääkosklad Mosinal.
Vaikse laupäeva hommik pole siin üldse vaikne! Ohakalind.
Linavästrik on Tõravere pargis tavaline, seda toredam oli aga kohtumine metsas.
Prooviks astuda üle oma varju.
Tänakut on lihtsam pildistada kui seda vaba last.
Minu selle aasta esimene. Oli veel üsna unine.
Nüüd usun mina ka, et neid on sellel aastal palju.
Musträsta kollane silmarõngas hästi näha!
Puukoristaja leidis tera (18.03.2019).
Mänsak. Minu jaoks esimene kohtumine. Kahju, et ligi ei lasknud.
Hetk 22. jaanuarist 2019, ainult 15m minu kabineti aknast.
Ei tea, kas suured oravad võtavad ka suure käbi?
Elva jõgi oli kaks tundi tagasi millegipärast väga rõõmus.
Alguses kukuvad pead, siis mütsid.
Vanasti jäid jalad ja kõrvad meile, nüüd siis…
See päev ei lähe ikka veel meelest.
Viimased täpid.
Täna jälle heas seltskonnas!
Viis aastat tagasi oli ka tore talv.
Nii palju seda päikest oligi (eelmisel laupäeval).
Vihje (12.01.2019).
Talvike võitleb lumega.
Olen tavaline.
Selle aasta kõige ootamatum ja meeldivam kohtumine. Head vana ja uut!
Põgene, vaba laps!
Igal ühel oma pidulaud.
Meil olid kuused juba suvel ehitud. Häid pühi!
Talilinnukaamera alustas!
http://www.looduskalender.ee/n/node/3059#cam
Eks ta natuke külm ole, aga jään sellel aastal siiski siia.
Väike arusaamatus.
Natukene kuri.
Hetk.
Hall ja tume päev – ainult välklampi kasutades sain sõbrad pildi peale.
Mitu?
Osav.
Kõnnitee puhtaks!
Jäin vaatama.
Rohevint ei ole veel lõunapoole lennanud. Ja võib-olla, sellel aastal ei lähegi.
Hommikupäike värvib kaselatvu. Täna.
Võiks ju ka sellel aastal nii olla (2015 – Tõravere “hekk”).
INFO: Uus kaamera looduskalendris!
http://www.looduskalender.ee/n/node/2979#cam
Neil on need asjad nagu teist moodi.
Loomulik lõpp. Nüüd juhtub seda harva.
Ootusega segatud mälestus.
Vine.
Vastuhakkaja.
Õhtu külmanud maaga (2015).
Selles on hoogu!
See hall ilm hakkab juba tüütama…
Kaua oodatud…
Päike väljas!
Supermets.
Tee läheb siit allapoole.
Kivi tiigi ääres. Zen.
Nüüd on siis pinu ka ära proovitud. Küll ainult kahest lehest. Päris rahul ei ole, aga samm siis uute asjade poole. (Miks pinu? Kahte lindu teravaks saada on küllalt raske, kui hoolid foonist ka.)
Väga peene pintsliga.
Nimetu.
Do-Mi-Re.
Lihtne klõps Tõraverest.
Hingerahu.
Selles tornis asub teleskoop, mis vaatab tähti ilma inimeste abita.
Poos number 12.
Ta on nüüd kuulus, käis ETV-s esinemas (saates “Osoon”).
Kas ma olen salu- või põhjatihane?
Mina olen talveks valmis ja rohkem sa mind ei näe!
Näe, kätte sai!
Ja natuke enne seda.
Just praegu. Nii uhke on väga harva.
Tee läheb siit allapoole.
Ets kae, temal juba uus kasukas! (20.10. 2018).
Jälle need varblased. Seekord päikesevanni võtmas.
Hommik möödub twitteris😀
Püüa mind kinni!
Ja teie ütlete, et need on käpad?
Peitusemäng.
Linnavarblaste sugulased põllult.
Tõusul.
Kuidas see taust mulle sobib?
Vaata üles ka!
Saba sobib ka vihmavarjuks. (Täna ei olnud just suur sadu.)
Seda abstraktset pilti ei ole inimene maalinud.
See tee viib kodu poole.
Aga täna on nii.
Meeleolu.
Mälestus puust, mida enam ei ole.
Kui kuskil mujal pole kohta, kõlbab tüve küljes ka.
Olen juba suur!
Alles see oli.
See ei ole makro, vaid 300mm tele ots. Nii suur oli see vapsik.
Makrot polnud vajagi. Nii suur oli. Vapsik.
Ääred on valmis, nüüd keskosa.
Mets tuleb vaikselt tagasi.
Keset Tartut.
Jäetud.
Merelt puhuva tuule vastu ei aita midagi.
Nii järsku…
Öös on asju. Vaade minu aknast.
Dirigent.
Nüüd ma tean, kus kohast on pärit FB emotikonid.
Ämblikuvõrgud võivad väga ilusad olla, aga mitte kõigile!
Kui siit õie piirilt alla vaatan…
Miks sa ainult rähni siia rühma üles panid?
Koputaja. Väga raske oli silmsidet saada.
Mini.
Läbi rünkpilvede augu paistavad cirrused.
Paistab, et selle aasta pesakonnast – natuke väiksem, uudishimulik ja puhastes värvides. Head isu!
Mis siin metsa äärel toimub? Maaler? Haigus? Luuremäng?
Nupp mängus.
Piduline.
Kipub korduma, Aga igal aastal ikka kena kohata. Sinitiib nimeks (täpsemalt – ristikheina-taevastiib).
Pastell.
Rõõm värvidest. (Kellel on meeles Fujicolor?)
Ristikhein ja Flexify.
Saak loomulikus valguses.
iPad taustavalguse andjana.
Maja Tartus.
Disainer on siin üht-teist nuputanud.
Tolle õhtu viimane pilt.
Kas joob või sööb?
Sissejuhatus semiootikasse.
Kui kaks on üks.
Abstraktne realism. Astak Elva jões, Mosina silla juures.
Kastaneid saab sellel aastal palju.
Sirutus.
Vennad. (Tegelikult muidugi õed). Ei tea kuidas see näpukas juhtus.
Puhas vesi Tartumaal. Kui kaua veel?
Sinitiib (vt kom. – ristikheina-taevastiib). Sellel aastal on neid üsna palju.
Koerliblikas, kõige tavalisem Tõraveres.
Ohtlik idüll.
Läbi lillede…
Nimetu rahu (vt täisekraanilt).
Üks väga vana ja väsinud kiil. Nii vana, et ei oska määrata. Midagi sarnast triip-vesikiilile.
Üksjagu tolmune töö.
Loob küll.
Topelt.
On mõnele ikka värve antud.
Selja taga loojub päike. Rummu veehoidla.
Kõige hullemast kuivusest saime üle, nüüd õitseme pahinaga. (Paar päeva tagasi).
Vahel mulle kärbsed meeldivad.
See käib neil väga graatsiliselt.
Järsku sadulliidrik? Mina neid triipkoode ei tunne. Täna oli selliseid eriti palju.
Metsas elava oravaema elu on raske. Siin on näha, kuidas ta kuusekäbilt eraldab kattesoomused, et kätte saada seemned.
Jaanitule suits hiilib põllu kohal.
Ärge seda ise järgi proovige!
See on üsna väike ei tea kes.
Huvitav, mesilase liitsilma osaks on ka karvad. Miks neid küll vaja läheb?
Ilmselt on liilia tolm maitsev.
Vaade sissepoole.
Punasilm-liidrik.
Ongi nii, või? (Suve alguse puhul pilt aastast 2013. Need lasped on ammu juba koolis. Loodan, et vanemad ei pahanda.)
Järsku on kellelgi huvitav vaadata hoopis midagi teist. Selle pildi nimi võiks olla “Fraktaal”. Rohkem selliseid veidrusi leiab aga siit: http://jaan.planet.ee/blog/spiegel-im-spiegel/
Ilmaruumi keskpaigas.
Head inimesed ütlevad, et teravusta silmade peale. Aga kuidas sa seda teed, kui ise liigud, lill liigub, “modell” liigub ja kõige lõpuks on silmad väiksemad kui 0.1mm?
Temal pole aega mind vaadata (või on?). Vt täisekraanil.
Lont vahepeal puhtaks ja siis edasi…
Valitud toonid.
Head ööd, mudilased.
Sipelgate probleemid. Peab paremalt esimese (või teise?) jalaga puhastama vasakult teist jalga,
Pastell.
Sissejuhatus geomeetriasse.
Heas tujus (pilt on eelmisest aastast, Vapramäel).
Punane on ette rebinud.
Suvi on ilus aeg, aga sügises on rohkem toone.
Päevatöö on tehtud ja saak jala küljes.
2mm suurune spektroskopist (vt niiti).
Ma olen ainult ca 2mm suur ja pole üldsegi kole.
Maaliline töökoht (täna, Tõraveres).
Enne vihma jõudis nii mõndagi.
Just metsast. Haavalumik on alt värvilisem kui pealt. Praegu on nende aeg. Paremal pool ka suurendus, kust lont hästi näha.
Mälestusmärk.
Mälestus sügisest.
Dimorfism (ema vasakul, isa paremal).
Fake news.
Kas see on Psila Fimetaria? Silmad sain vähemalt kätte.
No nii, nüüd olen ma sellesse rühma lennanud. Tervisi kõigile Tõraverest! Ja alustaks kohe küsimusest. Olen siin hädas (nagu ilmselt kõik laivis pildistajad) tuulega. Kellel on kogemusi lillede fikseerimisel, nii, et saaks rahulikumalt pildistada. Millist (odavat ja lihtsat) varustust kasutate?
ja sa läed
ja sa läed
ja sa läed
kuni lõpuks näed
su ees on enda jäljed
iga päev
Selle ülevalgustatud pildi vaatamine tõi millegipärast meelde Tõnis Mäe laulu.
Sild üle Elva jõe.
Kuristiku serval, tutt saba otsas ehteks.
Spaceship TO (Tartu Observatoorium).
Pärnu rand parematel aegadel.
Kui kaua peame me veel ootama?
Peidus.
Tõkkejooks pojengi pungal.
Elegants.
Mulle ta lihtsalt meeldib.
Mida ütles üks sein teisele? Saame nurga peal kokku (Salinger). Mida ütles üks sipelgas teisele?
Ei taha kella vaadata.
Rahu ja vaikus.
Aga mul on roheline vest!
Suur tükk ei aja suud lõhki. (Mälestus kaunist sügisest.)
Eks ta üks möldri töö ole.
Valgustatu.
Siin tegutseb inimene ja kobras. Mina aga kumbagi ei näinud.
Külameeste kohtumine külateel.
Värske maitseb hästi. Ja varsti olen ma palju ilusam!
Sa oled ETV-st, või?
Pikad varjud pika päeva õhtul.
See on minu piir. (3.2x, käest võetud, elus, vertikaal kroppimatta). Mägi, millest ta üles ronib, on 18-22 mm läbimõõduga pung.
Nõiavihm on tulemas. Ootame.
Janica Petersonile head suve soovides…
Kohalik mandala.
Igal ühel oma tulp.
Isegi planeedil Tomat peab silmi pesema (Drosophila melanogaster).
Kas hakkame leppima?
Veel üks mälestus Pärnus käigust. Maja, mida oli väga raske pildistada (kitsas tänav, hulk varje jne).
50:50.
Nature morte plastic.
Paar sõna puudele – ja lähen…
Päikese viimased kümme minutit.
Mälestusi rauaajast.
Vabandust…
Unistaja pilguga Tartu Botaanikaaias.
Kas eesti rahvusputukas on juba valitud?
Kärnkonnal on ka ilusam pool – lahked silmad.
Tuvi küll, aga mitte tavaline.
Vasak-pöörd ja lendu.
02.05.2018 Tõraveres.
Silmadel hakkab valus.
Tee keerab alla. (Digitaalne kuivnõel. Ei ole infra).
Ei pea kaugele minema.
Mõned minutid enne vihma.
Sümmeetria spontaanne rikkumine.
Loomise kolmas päev.
Teistele rähnidele seltsiks ka üks Tõraverest. Pilt on tehtud märtsikuul.
Eesti katedraal (läbi kalasilma).
Ema seljas on tore ratsutada (tegelikult on tegemist parasiidiga). Jooksiklased (kes oskab täpsemalt öelda?).
Lähen vaatan õige, mis ta seal teeb.
Metsaalustel on katel tulel ja nende majade numbriteks on seened (pilt lastelastele).
Äädikakärbes peseb käsi (või jalgu?).
Fotograafia koha pealt on sellel pildil kõik valesti, aga külla tulge ikkagi!
Kevadine kuu. Terav silm leiab ka varajase tolmukorjaja.
Peaaegu kohutuslikud urvad. Mind pani imestama nende värvirikkus, eriti lõpufaasis.
Äädikakärbsed planeedil nimega Tomat.
Hirmus loom võib olla ilusat värvi.
Buratiino.
Sinilille õis kella kahest tulevas valguses.
Põgene, vaba laps!
Nii see kudumine käib. (Vabandan arahnofoobide ees.)
Kevadistele lindudele seltsiks üks sügisene mesilind.
Kui siidisabad kasivad ennast, siis miks kõik korraga ja sellise
metsiku hooga? Või on siin tegemist mingi rituaaliga?
Kevadised heinapallid.
Touch…
Puhas mängurõõm (Topaz Impression filter).
Täiesti abstraktne (kristall).
Aga siin on nii vaikne, (täna Tõraveres).
Ainult laul on kuulda. 12.04.2018. Tõravere kuusehekk.
Paar päeva on veel puude võrad avatud…
Eelmise aasta mai algus. Vaatame, mis sellel aastal saab.
Inimesed on lähedal, peab ettevaatlik olema!
See koht tuleb paljudele kindlasti meelde. Antud juhul lihtsalt näide selle kohta, et postkaarte saab pildistada ka kõige odavama objektiiviga (EF 50mm f/1.8 STM – soovitan).
Üks tuli kõhu joont mõõtma!
Pika otsimise peale leidsin ka ahvi. Tema “elab” Tartu Botaanikaaias (taustal sajab vihma).
Veel üks tõsine tüdruk. Ajad on sellised.
Abstraktne.
Valguse ootel. Paar sammu veel…
Sa näed ju, et mul on suu täis ja ma ei saa rääkida!
Lameda maailma serval.
Kutsuge mind lihtsalt – Iiris.
Dark matter
Ta tuleb…
Eesti mets ja masinad, kes neid jõuab lahuta…
Saanid lumes.
Ainult värvi pärast! Ei mäleta kuidas selle tegin.
Võiks eeskuju võtta!
Ei tea kus ta praegu on.
Saskiale tehtud maagiline rada aitas! Häid pühi kõigile!
Tagasivaatepeegel.
Lihtne erinevus pro ja hobi vahel.
Eesti on rikas riik.
Arvajad.
Läbi värvilise klaasi.
Tomatiteni läheb veel aega. Tõravere aiamaa.
Hüppaks lumme! (Mälestusi aastast 2012).
Pigem mõistatus, kui pilt.
Väga kohalik päikesevarjutus.
Tervitan uue tulijana vanu olijaid! Ja paar sõpra pildil. Nüüd on nad ka FB-s.